Roku jääb haigeks

Sügise saabudes hakkas Roku jälle lasteaias käima. Ta käib loomade lasteaias ja seal on väga tore. Roku lasteaias on palju pisikesi rebaseid, jäneseid ja karusid. Roku rühmas on palju loomalapsi. Kohe nii palju, et rebaseõpetaja Reeli ei saa nende kõigiga üksi hakkama ja seetõttu tal on abiks veel kaks õpetajat. Roku oskab küll juba kahekümneni lugeda, kuid loomalapsi on siiski veidi rohkem. Tal kipuvad numbrid peale kahekümnendat segamini minema. Nii ei teagi Roku kui palju pisikesi rebaseid, jäneseid ja karusid kokku on. 

Rokule meeldib ennast pärast hommikust ärkamist voodis kerra tõmmata, mõnda huvitavat raamatut lehitseda ja teki all mõnuleda. Talle ei meeldi need päevad, kui peab lasteaeda minema, kuna see tähendab Roku jaoks, et hommikusi toimetusi tule teha veidi kiiremini kui talle meeldiks. Aga nii, kui Roku lasteaeda jõuab, on tal kiire hommik ununenud ja hea meel kõiki sõpru näha.

Kui Roku täna lasteaeda jõudis tundis ta ennast väga imelikult. Kõik oli kuidagi teisiti kui muidu. Kui rebaseema ära läks ja Roku korraks päris üksi jäi, läks ta meel päris kurvaks. Isegi pisar tikkus vargsi silma. See oli natuke imelik, sest muidu sellist asja ei juhtu. Roku lootis, et Kaarel tuleb varsti. Karupoeg Kaarel oli Roku parim sõber. Siis aga ütles õpetaja, et karupoeg Kaarel täna ei tule, sest ta on haigeks jäänud. Rokul hakkasid seda kuuldes pisarad mööda põski alla voolama. Õpetaja Reeli tuli Rokut lohutama ja niipea kui ta Roku pisikesi valgeid kõrvakesi puudutas, sai ta aru, et rebasel on palavik. Roku kõrvad olid nimelt tulikuumad. Õpetaja helistas rebaseemale ja palus tal Roku kiiresti koju viia. Pisikene rebane muutus veel kurvemaks. Talle ei meeldinud haige olla. Lasteaiakaaslased lohutasid teda ja ütlesid, et kui ta nüüd koju läheb ja oma voodisse poeb, on ta varsti kindlasti jälle terve. Rokul läks nutt vaikselt üle ja pisarad ei tikkunud enam silma. Nüüd juba jõudis ka rebaseema lasteaeda ning viis Roku koju.